kolmapäev, 26. veebruar 2014

Esmaspäev algas tüüpilise uuele semestrile ja koolile omase tutvustusega(kooli enda, kursuse, linnaku, inimeste jne), millele järgnes laptop configuration. Siin ei ole jah wifisse saamine lihtsalt passwordi sisse toksimine, ausalt öeldes lasin nii telefonil kui arvutil selle itimeestel ära..lihtsalt pole minu rida.
Peale seda OLEKS pidanud olema esimene loeng, 45 minuti jooksul õppejõudu kohale ei ilmunud ja rahvas vajus lihtsalt sujuvalt trenni ära. Juttude järgi on 3/4 rahvast hobiks siin sport, saab näha palju neist reaalselt nende lõputute pidude pakkumiste kõrvalt ka trenni jõuab:D
Eile oli esimene loeng teemal Communication ja teine loeng Portugali keel. Aga noh nagu esimene nädal ikka, õpitakse pigem üksteist tundma ja nimesid ja nägusid kokku ajama. Teise ratta lohistamise ka koju ära eile, 15 euri eest on ratas küll, natuke vahetasin ratastel omavahel juppe ja tegin muidu hooldust, et päris lasteratta tunne ei oleks. Väike on ta mulle sellegi poolest, jalad ilmselgelt sirgeks ei lähe vändates, aga maratoni sõitma ei lähe niikuinii. Oma velost tunnen muidugi puudust, eks seda mõnusam on selle peale juunis istuda.
Täna räägiti meile eetikast, õppejõud just kõige soravamalt ja arusaadavamalt kahjuks ei räägi, aga küll me hakkame saame. Homme on vist lõpuks see loeng, kus saame oma grupi koosseisud teada. 25-est inimesest tehakse 5 viieliikmelist gruppi. Kogu see semester ongi teamworkile üles ehitatud, kokku üritatakse siis panna võimalikult erineva tausta ja teadmisega inimesed, et igas grupis kõik inseneeria valdkonnad kaetud saaks. Seltskond on päris kirju küll: mehaanikud, elektrikud, tootearendajad, laevaehitajad, energeetikud, ost ja müük inseneerias jne..aa ja isegi logistikuid on. Meile vist antakse mingi teemade valik ette ja iga grupp peab siis omale sobivaima sealt valima. Positiivne selle asja juures on see, et see projekt ei jää ainult paberile, seade tuleb ka reaalselt valmis ehitada.
Rahvustest on meil : 5 poolakat, 4 hispaanlast, 4 sakslast, 3 Uk-st, 2 sommi, 2 eestlast, 1 ungarlane, 1 prantslane 1 türklane ja 1 belgialane. 1 portugallane on tegelikult ka, aga sellest ma ei ole päris hästi aru saanud veel, mis teema temaga on :D Hetkel jääb mulje nagu jokker oleks vms :D
Inglise keel on kõigil suht suus, kõige raskem on vist aru saada nendest 3-est kes seda oma emakeelena räägivad, 2 lasevad mingit ulme šoti murrakut ja 3mas on Mani saarelt, ta räägib ka piisavalt keeruliselt :D
Täna kui kuulsin, et ta Mani saarelt, tulid mul reaalselt külmavärinad peale, sest ainus mis ma sellest kohast tean on see :


Ma olen veel jah piisavalt rookie, et eelistan 2 ratast maapeal hoida (okei tglt ühel rattal oleks ka sigaäge kui selle kunagi ära õpiks) ja 200 mph kitsal alleel..Thanks, but no thanks.
Tänases loengus õnneks ei pidanud taaskord monoloogi endast pidama, stiilis: my name is..i come from..i am here to .. Pidime hoopis valima inimese keda ei tunne, temaga 10 min vestlema ja siis teda tutvustama. Kuskilt teisel minutil tuli välja, et hispaania neiu kellega vestlesin mängib samuti pesapalli (tegelikult softballi) ja teab kõike sellest mängust. Nii need 10 min käest kadusid, ainus mis ma öelda oskasin, oli see, et ta nimi on Ana ja ta mängib pesapalli:D  Aga jah, siiamaani pole kohanud kedagi veel, kes midagi pesapallist teaks, või oskaks vastata küsimusele mitu meeskonda nende riigis on. Väga mõnus kokkusattumus oli. Hispaanias pidi igatahes 15 tiimi olema ja mulle lubati näidata pilte Hispaania väljakutest jne. Can't wait.
Oleks kinnas kaasas saaks kellegagi loopida..
Endiselt ei ole ma kohanud inimest, kes teaks mis disc golf on..

pühapäev, 23. veebruar 2014

Reedel jõudis kursaõde Andra siia ja sellest saati on kõvasti linna avastatud ja ringi tatsutud, ilmad on ka muidugi fantastilised olnud. Seekord sain siis ise natuke giidi mängida ja kohti näidata, mida mulle juba tutvustatud on, ütleme nii, et ilusa ilmaga on kõik ikka ilusam :D Seega igav ei olnud ka mitmendat korda samu tänavaid pidi liikuda. Peale laupäevast "jalutuskäiku" oli tegelikult nii kopp ees jala käimisest, et õhtul hakkasin jalgratta kuulutusi läbi kammima(algselt tegelikult rendi kohta uurima). Lubasin endale, et homme lähen välja ainult siis kui ratta leian. Mingi hetk mõistsin, et ühe päeva rendi eest maksan kuskil kolmandiku ratta hinnast ja mõistlik oleks kohe ratas soetada. Aga no hommikul kuulutuste peale helistama hakates ma ilmselgelt seda ratast kohe ei saanud, küll aga leppisin õhtuks mõned kohtumised müüjatega kokku. Seega tänane päev möödus taaskord 5 km/h. Tõsi, õhtupoolikul sai 1 tehing juba tehtud ja ratas koju toodud, kas see jääb mulle või Andrale, sõltub sellest mis ratta järgmisena leiame. Ütleme nii, et pole väga minu mõõdus see velo, aga kuna siin korraliku kasvu mehi tikutulega taga tuleb otsida, kehtib sama ka ratastega, eriti meie piiratud eelarve juures muidugi. Aga..rattaga jõudsin mina rannast (seal toimus tehing) 5 min varem koju kui Andra bussiga (startisime täpselt ühel ajal). Sõit meenutas muidugi ka rohkem rattasporti kui sõidust mõnu tundmist. Tee kulges ülesmäge, ja ega sadulatki sel vokil normaalsele kõrgusele tõsta anna :D Nüüd käisime soetasime endale just rattalukud ka, küll see teine ratas ka lähipäevil tekib. Natuke hooldust kuluks ka ära muidugi sellele värskelt ostetule, loodetavasti kool saab tööriistade laenamisega aidata.
Ferrari esindus keset tavalist peatänavat oli väga meeldiv üllatus, teine kord peab sisse ka astuma ja tähtsat nägu tegema :D

Porto town hall (raekoda vist maakeeli?)
 Sillaehitajale midagi: (juhul kui sa peaksid lugema)
Alumiselt "korruselt" pidi suvel vettehüppeid tehtama, aga noh, seda veevärvi vaadates on see plaan küll minu arust Big No No No...

Sellise asjaga käisime ka sõitmas, üle jõe ei sõida aga paralleelselt jõega küll. Ma ei teagi mis see eesti keeles võiks olla, suusatõstuk vist ei sobi konteksti :D


Tänast ringi alustasime rannast, külastasime Castelo do Queijot (Juustuloss/kindlus tõlkes :D). Ega seal sees midagi suurt vaadata polnudki, aga maja väljast oli äge ja kuna pilet oli 50 eurosenti astusime sisse ka. Pmst oligi seal ainult 1 pisike ruum militaarajalooga: relvad, torpeedod, padrunid jne. Loomulikult suveniiripood ja katuselt sai vaadet nautida.





Edasi viis tee meid Douro (see ongi see jõgi mis linna poolitab) jõesuudme poole. Väga ilus promenaad on see, pildid ei anna muidugi pooltki seda tunnet ja emotsiooni edasi.

 Siit peaks teoreetiliselt näha olema, kuidas jõgi ookeaniks saab, aga taaskord on seda fotoga raske edasi anda. Ühtlasi on näha ka prügi, mida ookean maismaale kannab, jah, seda on kahjuks igal pool.
 See oli ka ülivõimas kuidas lained muuli otsas möllasid. Tegelikult oli juba muuli alguses sinine Policia lint ees, aga keegi sellest suurt numbrit ei teinud
 Tundub, et ka palmid on talvel raagus, teab mis ilusad nad küll ei olnud.

Homsest peab koolis hakkama käima..päris halb, mulle see vaba nädal sobis ideaalselt.

kolmapäev, 19. veebruar 2014

Eile käisin kaesin kooli treening võimalused üle. Kõvasti etem kui mu Eesti koolis igatahes, jõuka ise samuti üsna väheste masinatega, aga cardio saal (rattad/lindid/sõudmine) on selle eest täiesti eraldi. Lisaks on rühmatreeningud, mida ma kindlasti ka külastama hakkan, ja ka taaskord pidevalt silma peal hoidvad ja abistavad treenerid, väga teretulnud nähtus minu arust. Kohe hakati midagi rääkima ka füüsilise seisundi hindamisest ja isikliku treeningkava koostamisest, eks näeb. Igatahes seltskond tundub väga muhe. Üks treener hakkas kohe mulle selgeks tegema, et ma ei tohi siin käima hakata, sest ma olen temast pikem ja mitte keegi siin ei tohi temast pikem olla (ta võis 1,90 kanti olla) :D Lisaks taheti mulle kohe hüüdnimi külge kleepida, mille kasutamisel ma lubasin kutsujat totaalselt ignoreerida :D Kohalik "staar" pidi olema :
Aga tänane päev algas ikka väga meeldivalt, peale ärkamist kolisin arvutiga rõdule, päike paistis, muusika mängis, särgi sai maha visata ja lausa kurb oli meie järjekordsele linna ekskursioonile minna. Ilm tänaval polnud ligilähedalgi sellele, mis ta rõdu kaitsvate seinte vahel oli.
Teksad oleks võinud ka vabalt millegi lühema vastu vahetada tegelikult.
Millegi pärast ma ei usu et sarnast nalja enam lähinädalatel korrata saab..
Linna peale läksin õhukese kampsuni väel, käes tuulekas ja mantel, sest ma tean mis saab kui päike loojub. Nende mõlema kaasa tassimine oli täiesti õigustatud.
Linna ekskursioon oli täiesti uues seltskonnas, mõned läbikäidud kohad kattusid, mõned mitte. Linna vahel orienteerumisest pole endiselt lõhnagi, gps lülitub alati sisse niikui omapead jään. Vahel ma mõtlen küll, et elu on ikka eriti mugavaks läinud ja kuidas ma ilma selleta veel hakkama peaks saama. Okei ilmselt kaardiga saaks ka, aga kui palju rohkem närvirakke sellele kuluks.. Ükspäev kui taksojuht kahtlaselt kaua meid sihtkohta sõidutas, mis meie arust lähedal pidi olema, tekkis küll mõte et järgmine kord kasutan taksos istudes ka gpsi. Ma vist tõesti ei saaks aru kui ta megaringiga sihtkohta läheks. Mis meid "turiste", kes isegi portugali keeles suhtlemisega hakkama ei saa, viga siis lollitada.. Eks ma olen natuke liiga paranoiline ka ilmselt.
Mõned järjekordsed panoraamid ka:



pühapäev, 16. veebruar 2014

Eile oleks peaaegu spordiklubi uksel otsa ringi pööranud ja koju tagasi tulnud. Ühe korra pileti eest taheti 20 eurot saada. Peale kõne Mikele saime hinna 12 peale (ma vist oleks siiski trenni ära teinud, lohutades et see on esimene ja viimane kord siin klubis) ja peale veel natukest seebitamist 7,50 le. See oli juba seeditav, kuid siiski kallis.Koht ise oli muidugi vinge, ujulad/saunad/väga korralik jõusaal + pidev treenerite pilgu all olek. Lisaks veel 5min jalutamist kodust. Lähipäevil näen koolis pakutavad variandid ära, ilmselt nende kasuks ka mu valik langeb, sest seal hinna suurusjärk kuskil 2x väiksem.
Õhtu möödus köögis suurpuhastust tehes, kuna ma ise selle suurim kasutaja siin majas, tundsin kerget kohustust ja natuke mõnugi(eriti lõpptulemust vaadates) Puhastusvahendite nappuses sobib fairy kõigeks: pliidi/seinte/kapiuste/mikrouuni/külmkapi/köögiukse ja ka ka uksepiitade küürimiseks.
Täna oli Porto esimene vihmavaba päev KOLME NÄDALA JOOKSUL!
Käisime seda ookeani ääres nautimas:
Vaba päeva tõttu olid nautijaid muidugi massides
 Kivine rand oli isegi ägedam/eksootilisem minu jaoks

Baywatch ja Hasselhoff:

Mida lähemale ookeanile jõudsime, seda nukramaks autode olukord läks, siinne rahe ei ole vist nalja asi. Vähemalt pooled autod nägid sellised välja: (isegi pildilt on näha, päriselus muidugi kordades hullem)

Matosinhose (piirkond mere ääres) poole jalutades ületasime ühte silda ja mõtlesime veel, et see vist peab lahti ka käima ja kui vinge oleks seda lahtisena ka näha. Tagasi tulekuks valisime üliõige aja, sest see vaataski just taeva poole:
Matosinhosesse soovitati meil kohe algul seafoodi sööma minna, sest seal pidi see kõige värskem olema. Tühjade kõhtudega kodu ootama ei jäänud ja proovitud see saigi. Ilmselt olen selle 3 nädala jooksul siin samapalju kala ja muid mereelukaid söönud kui varem kokku. Ei möödu siin ühtegi päeva ilma kalata..
Homsest algab welcome week uuele semestrile..taaskord uus seltskond, uus kool ja kindlasti palju muud huvitavat :)


Ahjaa..keelekursuse kirjust seltskonnast leidsin ka paar pilti (lõpuõhtu) :


neljapäev, 13. veebruar 2014

Jehuu keelekursusega peaks nüüd ühel pool olema. Tulemust pole muidugi käes, aga nii palju optimismi hetkel sees siiski on, et uuesti vast midagi tegema ei pea. Ei tasu muidugi eeldada, et ma nüüd tõesti portugali keelt valdan suhtlustasemel, nagu kursuse eesmärkides kirjas oli. Kui keegi tänaval minu poole pöördub on vastus alati: English? Enamik nendest pöördujatest on mingid flaierite jagajad, aga need ei ole lihtsalt flaieid, üldjuhul tahetakse nende eest raha ka saada. Teist tüüpi pöördujad on siis need, kes mu kasvu mainimata ei saa jätta.
Alguses Mariliga linna peal liikudes oli neid "kael tagurpidi möödujaid" omajagu ikka. Üks pikk ja teine blond, siin riigis vist peaks mõlemad punasesse raamatusse kantud olema. Sellist komplekti koos näha mul küll rohkem õnnestunud ei ole.
Ma ei teagi kas Portugallased ei oska sõita, siin ei ole keretööd eriti popid või on rihitud auto lihtsalt äge. Vahest tänaval kõndides tekib juba sportlik huvi, kui paljud autodest siledad on, mõnikord tundub et alla poole. Ikka ülipaljudel on nurk läinud/nina kõver/külg maha sõidetud/peegel rippus. Eks see on natuke hell teema ka minu jaoks praegu, võibolla selle pärast märkan neid asju rohkem.
Nüüd kui Intensive course läbi tuleb ka trenn uuesti regulaarselt käsile võtta. Kuu aega liigutamata olla on ikka tegelikult väga halb tunne olnud, viimane nädal eestis osutus ka nii tihedaks, et lihtsalt ei jõudnud sinna.
Täna siis Bye-Bye dinner kursakaaslastega, enamik neist pühib juba homme Lissaboni poole minema.
Porto valiti värskelt Euroopa 2014 aasta parimaks sihtkohaks :)

teisipäev, 11. veebruar 2014

Täna koolist koju tulema hakates oli nii ilus ilm, et kahju oli kohe bussi peale astuda. Mõte jala tulla käis ka peast läbi, aga teekond kulgeb mööda suurt teed, kus pole isegi kõnniteid, seega kannatasin selle bussisõidu ära. Koju tulles mõtlesin hea üürnik olla ja meie koera hakatis jalutama viia. Ma vist siin pole temast kirjutanud, aga midagi koera sarnast meil siin elab jah :
Koera sarnast selle pärast et:
1) ta ei haugu kunagi
2) Marili ütles kohe esimesel päeval ära, et see ei ole koer, sest ta kass pidi ka suurem olema
3) ma pole ise ka taskukoerte fänn

Aga no ma ei oleks uskunud, et ühel koeral peale 5 min jalutuskäiku kops koos on. Ta ikka jonnis korralikult mulle vastu alguses, teki kukerpalle keset teed ja muud trikke, õnneks varsti ta eksis ära ja ei saanud enam aru kas lähme kodu poole või kaugemale. Järgmised pool tundi möödusid tal sügavalt hingeldades..
Vale jalutuskäigu kaaslase valisin endale veits, aga ma tõesti tahtsin ilusa ilma puhul natuke ümbrusega tutvuda :D. Jooksma selle putukaga minna pole mõtet, see on selge, ka kiirkõndi tegema mitte.
Tagasi tulles märkasin veel, et korteriomaniku autol olid udutuled põlema jäänud, neid kustutama hakates hakkas tuledelülitist suitsu tulema. Vanad Chryslerid ja nende lülitid..(Tervitused õemehele)
Aga tundub, et ta on suht külma kõhuga tüüp, saime tuled kustu ja läksime päevaga edasi :D Ma olin veits rohkem paanikas kui Audi salong viimati suitsu täis oli.
Mõnusalt roheline on siin küll:
Ja nüüd homseks portugali keelset presentatsiooni tegema, AJEE, seda ma koguaeg oodanud olengi.

pühapäev, 9. veebruar 2014

Paar päeva on nüüd õiget Porto elu elatud, hommikul kuue-seitsmeni klubis oldud ja siis ilusti õhtul kolme-neljani magatud. Eestis pole ma kunagi nii kaua maganud, isegi peale hommikul klubist laekumist olen alati 12 paiku üleval. Siin on kogu see ööelu veits nihkes meie jaoks. Nende arvates on paras aeg klubisse jõudmiseks kaks või kolm ja nii see pidu hommikul seitsmeni venibki. Mainimist väärt on ka see, et klubi on kella viie-kuue ajal veel puu püsti täis ja inimesi tuleb endiselt juurde. Suvel pidavat normaalne olema see, et klubist hommikul valges väljudes minnakse edasi randa afterpartyle, no ma tõesti tahaks seda kõike näha juba :D 
Alguses ma kohe mitte ei taibanud mis asjad need valged kõigil korteriakende ees on, tõesti 99%-l majadest on need olemas. Mitte ei mõistnud on need varaste vastu, lihtsalt tühjad korterid või majad..tegelikult on need hoopis valguse eemal hoidmiseks. Ja see on 1 paganama hea leiutis, muidu mul poleks pooltki nii magusat und olnud viimasel kahel päeval. Lihtsam ja loogilisem lahendus oleks muidugi pimendavad kardinad, aga minu jaoks on tegemist praegu uue ja ülimugava vidinaga :D Pimendavad kardinad on "must have" kui suvel oma eesti tuppa tagasi kolin.
Väga head pilti ei leidnud, aga aimduse siit saab:
Viimased päevad on kuidagi eriti hea toidu peal möödunud, ise siin head paremat teinud ja väljas söömas ka käidud. Reedel käisime sushi baaris, kus oli nn rootsi laua süsteem. Ühe kindla summa eest söö mida tahad ja palju jaksad. No ma ikka jaksasin..Iga nädal (ilmselt ka mitte kuu) endale sellist luksust muidugi lubada ei saa :D Eile õhtul käisime ka ühes popis kohas söömas, kus ma sõin ilmselt kõige verisema lihatüki oma elus. Mitte halvas mõttes, maitse oli ülihea, lihtsalt veider oli taldrikul seda punast rida näha mis järgi jäi :D Seltskonnas olnud asjatundjad õnneks kinnitasid, et tegemist ei ole koka eksitusega :D
Tänane õhtusöök saab olema kodune, aga valmistatud Luksemburgi TOP 6 (selline külaline meil täna jep) koka poolt, kui nii jätkub siis varsti enda valmistatud käkerdised küll alla enam ei lähe :D

reede, 7. veebruar 2014

Kolmapäeval käisime Portugali vanimat linna kaemas, nimeks Guimaraes, rajatud 10ndal sajandil ja pidi olema vanem kui riik ise. Lisaks veel Portugali esimene pealinn. Tee sinna meenutas tõsiselt ameerika mägesid, buss oli ülimugav ja tee megasile, aga kõrguste vahed olid sellised , et kõrvad läksid paar korda lukku ja lennureis siia tuli meelde. Mõned pildid läbi sõitva bussi akna:


See mägine maastik on "igaval ja siledal" maal kasvanule ikka täielik elamus.
Linnavalitsuse hoone ja selle siseõu (koos suurte oranžide viljadega kaetud apelsinipuudega)

Paar linnavaadet ka

Tagasiteel suutsin bussiga mägede vahel loksudes magamagi jääda, tegelikult mindi edasi kohalikule jalka staadionile FC Porto ja kellegi lahingut vaatama, aga otsustasin koju minna, vähe mugavam kui 2h plastiktooli peal "nokkida".
Täna peale järjekordset reedest teadmiste kontrolli premeeriti meid "Portugese snackiga", kust loomulikult ei puudunud ka Erasmuse seltskonnale loomulik osa: alkohol. Sööklas on üks senhor, kes ei pea paljuks meid korra-paar nädalas lõunasöögi kõrvale veini/samakaga kostitada. Täna küpsesid selle samaka peal näiteks vorstikesed:
 Kausi põhja kallati alkohol, tuli otsa ja käima see "grill" saigi.
 Selliseid saiakesi ja muud jama (minu isiklik arvamus) süüakse siin igapäevaselt, Pastelariaid ja Confetariaid on kõik nurgad täis. Need on siis kohad, mis neid valmistavad ja pakuvad, kõrvale pakutakse kohvi ja natuke muud kraami ka.
Enamik pakutavast oli lihaga(meil taimetoitlasi õnneks seltskonnas pole) aga ega gluteeni ja laktoosi vältijal sealt ka suurt võtta polnud. Juust, sink, paneeritud liha/kala, sai/leib ja või, oliivid ja 8jala salat. Suht Estonian snack võib minu arust öelda kokkuvõttes :D

teisipäev, 4. veebruar 2014

Vihmavari on siin riigis praegusel aastaajal ilmselt parim sõber, ma ei ole selleta veel siin veedetud 11 päeva jooksul kordagi uksest välja astunud. Ei ole olnud ühtegi päeva, kui mul see asjata kaasas oleks olnud, samuti ei ole olnud ühtegi päeva, kui see mul tuule käes tagurpidi poleks käinud. Vihmavarjud on siin suht kuluosa vist, puruks varjusid kohtab maha jäetult igal pool: pooled prügikastist välja vaatamas ja pooled lihtsalt suvaliselt tänaval vedelemas. Igatahes tänast tormi minu vari enam üle ei elanud. Koolis välja astudes käis juba trepil tagurpidi (mitte et ma sellest  välja oleks teinud:D) aga 50 m pärast tuli selline vuhin, et vari meenutas vertikaalselt pooleks tehtud seent. Hea et siin keegi eesti keelt ei mõista, ulme mis sõnad täna bussile rühtides kõlasid. Loodan, et iga kahe nädala tagant uut ei pea ostma.. 

Tuul on endiselt selline et korteris vaheuksed ka kolisevad, kohalikel oleks põhjamaa ehitajatelt nii mõndagi õppida ilmselt.Ühesõnaga ilmade pärast te seal suurt kadestama ei pea hetkel. Vihma tuleb kui oavarrest iga päev ja meie künklikud tänavad meenutavad mägijõgesid. Eile sain korraliku dušši ka ühelt möödasõitvalt autolt. Kahe nädala pärast peaks asi sootuks muutuma ilmateate järgi, parem oleks.

Veekatkestuse tagamaad tulid ka välja. Paraadnas pidi mingi kutike elama, kes teistele käru keeramist armastab. Veekraanid on iga korteri ukse taga lukustamata kapis Tegelikult märkasin hommikul et see uks oli praokil ja piilusin sisse ka, kraanid olid tõesti kinni. Lahti keerama ei julgenud hakata, kui olekski reaalne leke kuskil olnud, poleks eriti hea mõte olnud:D. Kõik teised muidugi magasid see hommik, kui nad üldse koju olid jõudnud, seega küsida polnud kelleltki. (Siin armastatakse ikka hommikuni välja pidutseda)

Keegi võiks eestist mulle tatart ja mandleid saata, esimesest ei olda siin kuulnudki, ja teiste eest küsitakse mingil põhjusel 20 eur/kg.

Ja nüüd esimest korda elus ahjus kala küpsetama.. 

laupäev, 1. veebruar 2014

Esimene koht mida meil tutvustati oli rand ja ookean. Surfareid 10 kraadine ilm (ilmselt ka vee temp samas kandis) ei häirinud. Surfamise tahaks ise ka ära proovida, aga ma vist kannatan natuke kuni kevad paistma hakkab. Samas kohas pidid suvel pidevalt rannapeod toimuma, can't wait :) Vett katsumas ei käinud, surfarite vaatamisega sai niigi külma naha vahele :D


Vaated meie rõdult. Pole siiani välja uurinud mis puu see on, aga selliseid troopilisi puid on terve linn täis

 Vilju mida eestis vaid poeletil näeb on samuti väga tore ka reaalselt kasvamas näha :)

 Lihtsalt kodumaine..

 Kesklinnas on kõik majad max 3 kordsed, millegi pärast ei teki seal liikudes mitte mingit kesklinna tunnet. Madalad majad, ülikitsad tänavad, 2 bussi mahuvad täpselt üksteist mööda. Kõnniteed on nii kitsad, et vihmavarjuga olen mitu korda juba maja ja liiklusmärkide postide vahele kinni jäänud :D
 Jõe org on pimedas hämmastavalt ilus, telefoniga seda jäädvustada muidugi eriti ei õnnestunud.

 Raudteejaamas on kaunistustega kõvasti vaeva nähtud..
 Lihtsalt linnavaated, kõrguste vahed teevad vaated ägedaks.





 Käisime laevakruiisil jõe peal keelekursuse rahvaga

 Kohalik kaubanduskeskus üllatas täna mingi arusaamatu atribuudiga :D Kogu mehhanism loomulikult ka liikus..
 ÜLIMALT veider on spordipoes näha mäesuusa varustust, pepukaid ja muud talvekola, kohe surfivarustuse kõrval ka veel :D Lisaks oli spordipoes motovarustuse nurk!!! LIKE. Tegelikult kuulsime et 1,5h autosõidu kaugusel on mäed lumega, kus saab suusatada. Enne kui ise ei näe ei tahaks nagu uskuda :D Seal müüdi tõesti kõike, ainult pesapallist ega disc golfist pole siin lõhnagi.
Tehnikale meeldib ka mu kannatust proovile panna, täna andis läpaka laadija saba. Esimene mõte oli küll, et no selge, nüüd jääb arvuti tükiks ajaks seisma kuni uue leian. 3 min hiljem oli Mike (korteriomanik) platsis hiina universaalse laadijaga ja mure lahendatud :D