Selleks nädalaks just parimat ilma meile ei ennustatud. Päris (hale)naljakas oli ilmaportaal avada, näha seal ainult päikse ikoone ja 20 kanti numbreid, kergelt rõõmustada ning kõige tipuks avastada, et automaatselt kuvatakse mulle endiselt kodulinna Keila ennustust mitte Porto oma :D Peale linna õigeks muutmist enam midagi nii positiivset ei olnud...
Mis ma siin siis terve nädala teinud olen, loomulikult ohtralt trenni ja süüa nagu ikka (tõsiselt see vist võtab veerandi mu ärkvel oleku ajast). Vaheaeg peaks küll puhkamiseks olema, aga on tulnud ka kooliasjadega tegeleda veits.
Ilusamad ilmad veetsime Mariliga Geopeitust mängides, minu jaoks täiesti uus mäng ja usun, et sellest võib isegi kergelt sõltuvusse sattuda. Ega ma seda süsteemi tegelikult veel korralikult ei tea, aga internetis on andmebaas üle maailma erinevates kohtades ära peidetud "aaretest" (üldjuhul lihtsalt mingi karbike/topsike), mis tuleb gps koordinaatide abil üles leida. Kui õige koht leitud ja "aaregi" peidukast kätte saadud/leitud, tuli üldjuhul sinna lihtsalt kuupäev ja tervitus vms kirjutada ning see omale kohale tagastada. Seda muidugi nii, et kõrvalseisjad ei märkaks ja huvi tundma ei hakkaks, vastasel juhul ei pruugi järgmiste jaoks seda aaret lihtsalt eksisteerida seal enam. Tegelikult on aardeid igasugu erinevaid tüüpi: mõistatused jne. Minu primaarne ülevaade sellest ei jäta just eriti huvitavat muljet ma tean :D Võõra linnaga tutvumiseks on siiski päris kasulik mänguke ma leian. Pean kiitma enda telefonis asuvat "Sygic" nimelist gpsi appi, väga hästi langesid aarete asukohad kokku etteantud koordinaatidega, Marili Nokia poolt arendatud rakendus kippus raba poole näitama :D
Üks õhtu käisin veel Marilil abiks gaasiballoone tassimas, ta ainuke meesolevusest korterikaaslane oli puhkusel ja balloonid otsustasid kõik tühjaks saada. Uusi balloone saab nt tanklast ja minu õnneks asub see tal suhteliselt maja kõrval. 30 kg ühes ja 30 kg teises käes polnud mulgi teab mis mõnus ettevõtmine.
Inimesed on siin meeldivalt viisakad ma peaks mainima, obrigado(aitäh) ja desculpe(vabandust) käib pidevalt ette ja taha. Bussi sisenedes on alati naljakas, niikui buss uksed avab, hakkab rahvas üksteisele otsa vaatama, et "no kes esimesena tahab minna". Minu jaoks suht loogiline, et laseks vanemad inimesed enne sisse, aga isegi nemad vaatavad mulle otsa, et kas ma ei taha enne minna :D Eestis toimub sarnane olukord küll "kes ees, see mees" põhimõttel.
Lisaks lapsed ja nende vanemad..mitu korda on ette tulnud, et laps on kilpsadi-kalpsadi  (pea laiali otsas nagu ikka :D) minu poole tuhisedes mind õrnalt riivanud/olen pidanud sammu kõrvale tegema kokkupõrke vältimiseks/lihtsalt toidukotti kergitama, et pisike suller sinna kümnesse ei kihutaks. Mind ajavad sellised kekslejad pigem naerma, aga isa või ema vaatab seepeale alati vabandavalt mulle otsa ja tõstab rahu märgiks käe :)
Kui teema juba sellele läks siis ma ei saa taaskord üle ega ümber liiklusest, ometigi nad on kõik siin üsna temperamentsed sõitjad, ei tee nad millegi pärast suurt numbrit kellegi järgi ootamisest. Näiteks bussitaskuid siin ei eksisteerigi, buss seisab tuimalt keset sõidurida igas peatuses, taga seisavad autod reas ja kellelgi ei paista kiire olevat kuigi teine rida on tühi. Sama moodi käitutakse kui keegi parkimiskohalt teele välja tagurdab nt, vahest jäävad parempööret tegevat autod lausa seisma, et jalakäijad üle tee lasta, kuigi jalakäijatel on punane tuli.
Ja no muidugi tsiklid, ilmselgelt siiberdavad nad ummikutes ridade vahel nagu arenenud maailmas ikka, ainult eestis saad tuimalt signaali (hea kui keegi autoust kiusu pärast ei ava!), et "kuhu sa krt trügid, miks mina siin pean seisma ja sina edasi võid liikuda?" Isegi rollerid sõidavad alati foori all esimeseks ennast, ja keegi isegi ei hakka kiirendusega mööda pressima neist, et oma võimu näidata. Loodan, et eesti autojuhid ka mingi hetk sellega harjuma hakkavad ja mõistavad, et kui "huligaanid-ettetrügijad-tsiklistid" oleks hommikul kaherattalise asemel auto valinud, oleks ummik veel pikem.
Rõdul oli 1 hommik äge üllatus, elame ju viimasel korrusel ja rõdul katust ei ole. Põrandal vee äravoolutoru ees olev sõel oli umbes ja öise paduka tagajärjel vaatas reaalne bassein sealt vastu, 5 cm võis seal küll vett olla. Vesi oli suht uksepakuga tasa, tuppa jõudmisest ja parketi alla pugemisest polnud palju puudu. Eks see sõel tuleb sealt lihtsalt kõrvaldada...
Pole viimasel ajal enam eriti tihe blogija, ma ei teagi mis see peamine põhjus on. Vaikselt hakkan kindlasti siinse eluga harjuma, uusi asju ja erinevusi hakkab aina vähemaks jääma. Eks vähehaaval hakkab koduigatsus ka tulema, päevi veel ei loe, aga lennupileti ostmisega peaks lähiajal tegelema küll hakkama.

Päris mõnus ja vaba nädal olnud. Ilmad on väga head olnud, kahjuks pidin esimesed 3 päeva kodus taastuma eelmisest päevitusest, neljapäev sai juba uuesti randa. 

Tõsine puhkus on, trenn ja toidu valmistamine on enam-vähem ainsad asjad millega tegelenud olen :D (okei natuke tegelikult ikka on tulnud kooliasjadega ka tegeleda)

Aga ometigi ma igavuse üle ka ei kurda, lihtsalt naudin seda, sest tean, et sellist perioodi teist korda elus enam suure tõenäosusega ei tule. Leidsin kaabli millega arvutist pilt telekasse saata ja nüüd üritan kompenseerida enda tohutut puudujääki filmide maailmas :D Eile vaatasin näiteks Pulp Fictioni (1994), midagi isegi tuli tuttav, aga no selliseid klassikuid võiks ju ikka teada. Täna läheb Fight Clubi vaatamiseks..

Revenge-ga olen ka ilusti järje peal, kõik osad mis väljas, on ka vaadatud :D

Isegi peod ei tõmba hetkel eriti, Eestis pole mul kunagi sellist teleka ees vedelemise aega olnud, niiet ma lausa naudin hetkel seda, mis paljudele nii mõttetu tundub :D

Kerge viienda vankri ratta tunne on muidugi ka, paarikesega koos elamine nõuab veits harjumist ilmselt. Järgmise nädala on nad reisil ja siis olen taaskord ainuke eestlane majas, õnneks on Marili nüüd Portos tagasi ja juba koostame plaane järgmiseks nädalaks :) Kui nüüd see ilmateade ainult pange paneks ja kõik risti vastupidi läheks järgmise nädala asjus..

Ma loodan, et ma ei ole sellest veel kirjutanud, aga kunagi pea kuuaega tagasi ostsin 400g kuivatatud soolakala, et noh kohe poest väljudes hea "maiustada" bussi oodates, aga no oh sa saadan on see alles soolakala. Eestis olen ma alati see, kes naudib soolasemat kuivatatud kala, kui teised kiruvad, et see on liiga soolane. Peale esimest paari katset sain aru, et nii see alla ei lähe ja hakkasin seda soola maha pesema :D

Peal on tõesti käega tuntav paks soolakiht, selle saab ilusti maha, aga isegi peale pesemist ei kõlba see kala kuhugi :D Ma ei tea, peab vist kuskile kastmesse lisama selle ühel heal päeval, ei pea kastme peale soola kulutama.

Ühel päeval sain meie islandi kutilt kodumaalt toodud kuivatatud kala mekkida..oh see oli lihtsalt taevalik selle kõrvalt..

Siin korteris ikka peab kohe kõikvõimalike eluks vajalike teenustega jama olema:
Kuna tsentraalset gaasisüsteemi pole, siis on ikka iga kuu päev või kaks, kus sooja vett pole ja "balloonimeest" oodata tuleb.

Linnukese saab kirja panna ka üldisele vee puudumisele (see poisiklutt, kes kunagi kraanid kinni keeras)

Kuu alguses olime päeva või kaks ilma televisiooni ja internetita, peale seda on internet hakanud iga päev mitmeid kordi mingeid nõmedaid paari minutilisi katkestusi tegema.

Nüüd siis oli 2 päeva teleka signaal kadunud, piraatboks läks tuksi ja kui üritasime legaalset tagasi panna oli see ka töötamise ära unustanud. Täna sain kõne et: "Oled sa kodus? Töömees tuleb kohe asja üle vaatama, peida see piraatboks ära ja pane õige selle asemele" :D Olin tõesti kodus ja sain asjad tehtud, õnneks oskas remondimees isegi inglise keelt ja tõi meie teleka pildi kiirelt tagasi.

Seega elekter on vist ainus asi millega veel probleeme olnud pole ? PTUI-PTUI-PTUI..

Tegelikult mind väga huvitab, kes on selle väga kitsa lugejaskonnaga blogi püsilugejad Ameerika Ühendriikidest ja Saksamaalt. Okei Saksamaaga seoses ma võiks ühte inimest pakkuda, aga ma ei ole ju seda linki talle/sulle? jaganud :D

Või on tegemist mingi ip-aadressi/google eksitusega.

Laupäeval käisime pargis suve nautimas, ehk siis maakeeli lihtsalt päevitamas ja mitte midagi asjalikku tegemas:D Paraku oli Porto päike juba üsna ununenud ja päikesekreemi kaasa võtmisele ei tulnud keegi. Selg sai veits roosa jume seekord..
Pühapäeva veetsime poole tunni rongisõidu kaugusel asuvas Espinho nimelises linnas. Ürituse eesmärk oli tegelikult kartidega sõitma minna, ma ei teagi kas siis portos sellist kohta polegi või miks sinna pidime minema. Ma läksin lihtsalt vooluga kaasa ja kardiga pole tõesti pea aasta aega sõitnud. Rongisõit sinna oli vinge, rongiaknast paistsid ikka väga ilusad vaated, taaskord suured kõrguste vahed+ rong sõitis enamiku teekonnast mööda rannikut niiet meri oli pidevalt nähtaval.
Sõit läks üsna hästi, kuna olin kolmandas sõidus sain kahelt esimeselt grupilt juba vigu õppida ja strateegiat paika panna:D Endalegi imestuseks sain esimesest voorust parima ringiaja. Teist sõitu ma ei võtnudki, vabanduseks oli võtta päikesest kergelt hell selg, mis kardiistme ja kurvidega hästi läbi ei saanud. Okei tglt olid käed ka läbi ja tahtsin lahkuda hea tundega, sest teises voorus ilmselgelt mitu kutti sõitsid mu aja üle:D
Aa rongisõidus oli veel midagi märkimisväärset. Nimelt muudab rong sel marsruudil liikumissuunda. Päris creepy oli kui rong ühel hetkel edasi sõitmise asemel tagasi hakkas minema:D. Õnneks vanad kalad teadsid seda juba ja meile ka trikki tegema ei hakanud.
Ja korteris elab meil juba 3 eestlast, kursaõele tuli poiss kaheks kuuks "külla". 3 tehnomaterjalide spetsialisti, kes käivad kõik koos trennis igapäevaselt. Motivatsioon on mõnusalt laes kui ümbritsevad inimesed ka samade väljavaadetega on :)
Arvuti viisin ka jälle remonti tagasi, talle vist meeldib seal.
Ikka ja jälle see laadimine..loodetavasti läheb seekord garantii alla see nali. Aga telefoni miniatuurne klaviatuur on juba päris selgeks saanud tänu arvuti probleemidele :D

Leidsin mustanditest veel sellise asja...kirjutatud vist 4ndal aprillil.
Tegelikult oli mul ammu juba pilk peale pandud kodus vedelevale läpakale, et kui minu oma rappa läheb, on see ehk väljapääs. Eile lülitasin selle sisse, sain oma 10 minutilise kohustusliku auto24 tuuri tehtud ja pillid kotti see raal panigi. Ekraani taustavalgus lihtsalt kadus ära, õige nurga alt on vaevu vaevu näha et tegelikult on pilt ees. Aga sellisega pole taaskord midagi teha. Hoiaks hea meelega kogu võõrast tehnikast eemale praeguse enesetundega :D Aga no pekki ma lubasin ju selle "Life-cycle analysis" peatüki valmis kirjutada nv-ks. Eks ma pean Andra arvutit ikka korra laenama, öösel näiteks kui normaalsed inimesed magavad ja keegi teine minu pärast igavlema ei pea:D
Homme lähme jälle mudelismi poode otsima, et linnukese jupid lõpuks kokku saada. Juhuu kui keegi nendes jälle inglise keelt ei räägi.
Ükspäev käisin joonestustarbeid ostmas, no johaidii ei mina nende asjade nimesid teadnud. Kõik tarvikud olid leti taga, mis seal ikka, lõpuks kutsuti mind leti taha ja sain ise sealt vajalikud tooted kokku korjata :D. Nädala pärast on vaheaeg...HUURRAAAAAA!!!!

Esmaspäeval läksin huvi pärast arvuti remondist läbi, et küsida kaugel asi on
(arvutit lubati esmaspäevaks).
Nad tõid mulle arvuti ja küsisid et kas saadetud sõnum siis ei jõudnudki kohale?
Väitsin surmkindlalt, et ei jõudnud tõesti. Pärast igaks juhuks sõnumeid lugema hakates
siiski leidsin selle, see oli juba reedel tulnud :D Pidasin seda järjekordseks mõtetuks sõnumiks
Neid siin ikka tuleb, vahest tuleb sõnum kui isik telefonile ei vastanud, lisaks igast reklaam-
sõnumid, näiteks operaatorilt. Sõnumid ju kohalikus keeles ja ei jaga ööd ega mütsi nendest
üldjuhul. See kõik on mind suhteliselt ükskõikseks muutunud saabunud sõnumite suhtes ja nii ta
kahesilma vahele jäigi. Pealegi ei osanud ma seda nii vara oodata :D
Juba sama päeva õhtul selgus skypedes et mikrofon ei tööta, järgmine päev haarasin arvuti kaasa
ja astusin uuesti sealt poest läbi. Kuna mikrofon asub vahetatud laadimispistiku kõrval lootsin,
et see viga läheb nende kapsaaeda. Aga ei vist, väideti et mikrofon ise on korras ja viga on
tarkvaras. Selge..arvuti kaenlasse ja punuma.
Kahjuks tänase seisuga ta mul ikka normaalselt ei lae, pistikut liigutades ja ühes positsioonis
hoides ainult funktsioneerib, hetkel ootan et asi veel hullemaks läheks ja eks siis sean sammud
tagasi remondi poole.
Vahepeal tegin suurkoristuse arvutis, laadisin kogu oma andmed google drive üles(arvuti
ongi siin ööd ja päeva uuganud, et kõik õigeks ajaks drive kohale jõuaks), sest homme
läheb operatsiooni süsteemi vahetuseks. XP tugi ju lõppes teisipäeval.
Täna oli siis meie vahehindamine, saime hakkama ma usun, positiivsete vahele said negatiivseid
kommentaare muidugi kõik grupid. Homsest peaks teoreetiliselt vaheaeg algama aga ometigi on
mul juba terve päev koolis ära planeeritud: Trenn, spetsialisti terava pilgu all operatsiooni
süsteemi vahetus ja lisaks konsultatsioon, kuidas ometi arvutada välja vajalik jõud, mida meie
tulevase linnukese tulevane mootor välja anda peab suutma.
Kodus on täielik kiviaeg, gaasi(ehk sooja vett) pole juba teist päeva, lisaks on tänasega kuhugi
kadunud internet, hea rahulik siin notepadi aknas blogipostitust kirjutada.

Juhuu..juhtus see, mis kuulus listi "loodan et seda selle 5 äraoleku kuu jooksul ei juhtu". Arvuti lagunes lõplikult kätte ära. Hiina laadijad vist ikka ei olnud eriti hea mõte, lisaks sellele, et nad ise vastu ei pea, vussisid arvuti ka veel ära. Mässasin mis ma mässasin sellega, aga täna oli see päev, kui pidin käed üles tõstma ja tunnistama, et enam mu jõud sellest üle ei käi ja sammud remondi poole seadma. Meeldivaks üllatuseks oli neil mu arvutile sobiv korralik laadija olemas..njah, kahju ainult et sellest üksi enam kasu ei ole. Võibolla kui kohe korraliku laadija oleks ostnud, poleks seda jama praegu..aga oleks oleks üldse puu otsast alla kukkunud, kui poleks poleks tal....
Kõige magusamal ajal juhtus ka muidugi, nädal enne vaheaega ja vahehindamist. Minu tänane panus meie projekti oli harilikuga paberile jooniste tegemine, muud moodi ju ma ilma arvutita kasulik olla ei saa:D
Loodetavasti saan arvuti esmaspäeval kätte, niikaua saab telefoni rõõme nautida...