Portugali keelega ei lähe ikka kohe mitte, siiamaani on meil toimunud 1 loeng, ülejäänud on kõik ära jäänud.
Seega viimasest keeleõppest on kuu möödas ja ma tunnen kuidas vene keel hakkab jälle tagasi tulema:D
Üks päev astusime naabriga korraga korteritest välja, kell oli 1 paiku, ma ei suutnud otsustada kas öelda "Bom dia" ehk tere hommikust või "Boa tarde" ehk tere pärastlõunat vms, suutmata otsustada kumb õige on, ütlesin suures kimbatuses hoopis kogemata "Boa noite" ehk tere õhtust. Naerma ta ei hakanud aga endal oli küll häbi :D Nüüd ta vähemalt aimab, et ma ei ole kohalik :D
Veel tore juhus oli, kui trennis ühe naisterahvaga küünarnukke pidi kokku panime õrnalt..no ma tõesti ei tea kust kohast ma selle "Isvinite" välja võlusin sellel hetkel.
Aga vahest on täitsa tore vene keelt kasutada. Kui tänaval jälle keegi ligi astub ja midagi pähe määrima hakkab või lihtsalt raha küsib, siis olen tuimalt öelnud "oi druga, k sašelenju vapsjee nje panimaju sto tõ gavariš" järgnevale küsimusele "English?" saab ka alati vastata et kulmu kortsudades, et "Neeeet".
Kolmapäeval käisime šotlasest grupikaaslaega linna peal elektroonika poode kammimas, et projekti tarbeks juppe otsida. Tubli 7h suutsime ära raisata päevast. Mul oli lõpuks juba nii kopp ees, et kellegiga eesti keeles rääkida pole saanud, et järjekordse ligiastuja saatsin sulaselges eesti keeles kuupeale. Iain küsis naerma hakkates kohe peale seda, et "what was that?":D Hakkasin ise ka naerma ja vastasin juba eesti keele lainelt: "See on eesti keel, ma vahest kasut....Sorry, it was Estonian, i sometimes use it to...
See on nii naljakas tunne, kui ütled kogemata midagi eesti keeles ja siis avastad, et su ümber pole ainsatki inimest, kes sellest aru oleks saanud. See oli mingi teine või kolmas kord vist kui see minuga juhtunud on :D
Megavahva avastuse tegin ka, komistasin poe otsa, mis müüb pesapalli ja ameerika jalgpalli varustust. Sealt lihtsalt ei olnud võimalik mööda kõndida ja pidin ikka oma emotsioone neile ka näitama minema. Igatahes on tegemist esimese pesapalli varustust müüva poega Portugalis ja seegi oli just avatud (sellest ka suur ja uhke kiri aknal "1° Loja em Portugal Desportos Americanos). Pole jah liiga pop mäng, ometigi väitsid nad mulle, et Portugalis on 18 pesapalli meeskonda, mis on eesti 4 vastu ikka väga suur number. Tõsi, inimesi on ka siin 10,5 miljonit. Peaks vaheajal uurimistööd tegema kus lähimad harjutajad asuvad :) Aga enne tuleb 2 nädalat rabeleda et üldse vaheajale saada..

 Aga tänane ilm oli ikka väga peene, vihmavari oli küll kaasas ja isegi tuul ei olnud väga hull, aga põlvest alla poole olin ikka läbimärg. Koju jõudes olid kuum dušš ja kuivad riided liiga head.. Aga ega see siis lihtsalt vihm ei olnud, välk ja pauk ja rahe ja üldse kõik jutud korraga..
Mersu kojameeste poolt kokku aetud materjaliga oleks ühe pisikese lume(loe:rahe)memme valmis küll ehitanud :D

Nädalavahetus ei tule huvitav. Õppida, õppida, õppida nagu keegi kunagi ütles.