Selleks nädalaks just parimat ilma meile ei ennustatud. Päris (hale)naljakas oli ilmaportaal avada, näha seal ainult päikse ikoone ja 20 kanti numbreid, kergelt rõõmustada ning kõige tipuks avastada, et automaatselt kuvatakse mulle endiselt kodulinna Keila ennustust mitte Porto oma :D Peale linna õigeks muutmist enam midagi nii positiivset ei olnud...
Mis ma siin siis terve nädala teinud olen, loomulikult ohtralt trenni ja süüa nagu ikka (tõsiselt see vist võtab veerandi mu ärkvel oleku ajast). Vaheaeg peaks küll puhkamiseks olema, aga on tulnud ka kooliasjadega tegeleda veits.
Ilusamad ilmad veetsime Mariliga Geopeitust mängides, minu jaoks täiesti uus mäng ja usun, et sellest võib isegi kergelt sõltuvusse sattuda. Ega ma seda süsteemi tegelikult veel korralikult ei tea, aga internetis on andmebaas üle maailma erinevates kohtades ära peidetud "aaretest" (üldjuhul lihtsalt mingi karbike/topsike), mis tuleb gps koordinaatide abil üles leida. Kui õige koht leitud ja "aaregi" peidukast kätte saadud/leitud, tuli üldjuhul sinna lihtsalt kuupäev ja tervitus vms kirjutada ning see omale kohale tagastada. Seda muidugi nii, et kõrvalseisjad ei märkaks ja huvi tundma ei hakkaks, vastasel juhul ei pruugi järgmiste jaoks seda aaret lihtsalt eksisteerida seal enam. Tegelikult on aardeid igasugu erinevaid tüüpi: mõistatused jne. Minu primaarne ülevaade sellest ei jäta just eriti huvitavat muljet ma tean :D Võõra linnaga tutvumiseks on siiski päris kasulik mänguke ma leian. Pean kiitma enda telefonis asuvat "Sygic" nimelist gpsi appi, väga hästi langesid aarete asukohad kokku etteantud koordinaatidega, Marili Nokia poolt arendatud rakendus kippus raba poole näitama :D
Üks õhtu käisin veel Marilil abiks gaasiballoone tassimas, ta ainuke meesolevusest korterikaaslane oli puhkusel ja balloonid otsustasid kõik tühjaks saada. Uusi balloone saab nt tanklast ja minu õnneks asub see tal suhteliselt maja kõrval. 30 kg ühes ja 30 kg teises käes polnud mulgi teab mis mõnus ettevõtmine.
Inimesed on siin meeldivalt viisakad ma peaks mainima, obrigado(aitäh) ja desculpe(vabandust) käib pidevalt ette ja taha. Bussi sisenedes on alati naljakas, niikui buss uksed avab, hakkab rahvas üksteisele otsa vaatama, et "no kes esimesena tahab minna". Minu jaoks suht loogiline, et laseks vanemad inimesed enne sisse, aga isegi nemad vaatavad mulle otsa, et kas ma ei taha enne minna :D Eestis toimub sarnane olukord küll "kes ees, see mees" põhimõttel.
Lisaks lapsed ja nende vanemad..mitu korda on ette tulnud, et laps on kilpsadi-kalpsadi  (pea laiali otsas nagu ikka :D) minu poole tuhisedes mind õrnalt riivanud/olen pidanud sammu kõrvale tegema kokkupõrke vältimiseks/lihtsalt toidukotti kergitama, et pisike suller sinna kümnesse ei kihutaks. Mind ajavad sellised kekslejad pigem naerma, aga isa või ema vaatab seepeale alati vabandavalt mulle otsa ja tõstab rahu märgiks käe :)
Kui teema juba sellele läks siis ma ei saa taaskord üle ega ümber liiklusest, ometigi nad on kõik siin üsna temperamentsed sõitjad, ei tee nad millegi pärast suurt numbrit kellegi järgi ootamisest. Näiteks bussitaskuid siin ei eksisteerigi, buss seisab tuimalt keset sõidurida igas peatuses, taga seisavad autod reas ja kellelgi ei paista kiire olevat kuigi teine rida on tühi. Sama moodi käitutakse kui keegi parkimiskohalt teele välja tagurdab nt, vahest jäävad parempööret tegevat autod lausa seisma, et jalakäijad üle tee lasta, kuigi jalakäijatel on punane tuli.
Ja no muidugi tsiklid, ilmselgelt siiberdavad nad ummikutes ridade vahel nagu arenenud maailmas ikka, ainult eestis saad tuimalt signaali (hea kui keegi autoust kiusu pärast ei ava!), et "kuhu sa krt trügid, miks mina siin pean seisma ja sina edasi võid liikuda?" Isegi rollerid sõidavad alati foori all esimeseks ennast, ja keegi isegi ei hakka kiirendusega mööda pressima neist, et oma võimu näidata. Loodan, et eesti autojuhid ka mingi hetk sellega harjuma hakkavad ja mõistavad, et kui "huligaanid-ettetrügijad-tsiklistid" oleks hommikul kaherattalise asemel auto valinud, oleks ummik veel pikem.
Rõdul oli 1 hommik äge üllatus, elame ju viimasel korrusel ja rõdul katust ei ole. Põrandal vee äravoolutoru ees olev sõel oli umbes ja öise paduka tagajärjel vaatas reaalne bassein sealt vastu, 5 cm võis seal küll vett olla. Vesi oli suht uksepakuga tasa, tuppa jõudmisest ja parketi alla pugemisest polnud palju puudu. Eks see sõel tuleb sealt lihtsalt kõrvaldada...
Pole viimasel ajal enam eriti tihe blogija, ma ei teagi mis see peamine põhjus on. Vaikselt hakkan kindlasti siinse eluga harjuma, uusi asju ja erinevusi hakkab aina vähemaks jääma. Eks vähehaaval hakkab koduigatsus ka tulema, päevi veel ei loe, aga lennupileti ostmisega peaks lähiajal tegelema küll hakkama.