Vihmavari on siin riigis praegusel aastaajal ilmselt parim sõber, ma ei ole selleta veel siin veedetud 11 päeva jooksul kordagi uksest välja astunud. Ei ole olnud ühtegi päeva, kui mul see asjata kaasas oleks olnud, samuti ei ole olnud ühtegi päeva, kui see mul tuule käes tagurpidi poleks käinud. Vihmavarjud on siin suht kuluosa vist, puruks varjusid kohtab maha jäetult igal pool: pooled prügikastist välja vaatamas ja pooled lihtsalt suvaliselt tänaval vedelemas. Igatahes tänast tormi minu vari enam üle ei elanud. Koolis välja astudes käis juba trepil tagurpidi (mitte et ma sellest  välja oleks teinud:D) aga 50 m pärast tuli selline vuhin, et vari meenutas vertikaalselt pooleks tehtud seent. Hea et siin keegi eesti keelt ei mõista, ulme mis sõnad täna bussile rühtides kõlasid. Loodan, et iga kahe nädala tagant uut ei pea ostma.. 

Tuul on endiselt selline et korteris vaheuksed ka kolisevad, kohalikel oleks põhjamaa ehitajatelt nii mõndagi õppida ilmselt.Ühesõnaga ilmade pärast te seal suurt kadestama ei pea hetkel. Vihma tuleb kui oavarrest iga päev ja meie künklikud tänavad meenutavad mägijõgesid. Eile sain korraliku dušši ka ühelt möödasõitvalt autolt. Kahe nädala pärast peaks asi sootuks muutuma ilmateate järgi, parem oleks.

Veekatkestuse tagamaad tulid ka välja. Paraadnas pidi mingi kutike elama, kes teistele käru keeramist armastab. Veekraanid on iga korteri ukse taga lukustamata kapis Tegelikult märkasin hommikul et see uks oli praokil ja piilusin sisse ka, kraanid olid tõesti kinni. Lahti keerama ei julgenud hakata, kui olekski reaalne leke kuskil olnud, poleks eriti hea mõte olnud:D. Kõik teised muidugi magasid see hommik, kui nad üldse koju olid jõudnud, seega küsida polnud kelleltki. (Siin armastatakse ikka hommikuni välja pidutseda)

Keegi võiks eestist mulle tatart ja mandleid saata, esimesest ei olda siin kuulnudki, ja teiste eest küsitakse mingil põhjusel 20 eur/kg.

Ja nüüd esimest korda elus ahjus kala küpsetama..