Nädalalõpu plaanisime veeta rendiautoga ringi kruiisides ja ilusaid kohti külastades, umbes nii see ka läks, ainult väikeste tehniliste viperustega.
Meie Fiat Punto genekas suri maha juba esimesel päeval, võib isegi öelda, et esimestel tundidel, jättes meid keset ristmikku ja tähelepanu keskpunkti. Aku tühi ja ei matsugi edasi ega tagasi. Lükkasime ta vähe ohutumasse kohta ja hakkasime rendifirmaga suhtlema, mis edasi saab.

Õnneks olime teinud autole täiskindlustuse ja see komöödia meile muud maksma ei läinud, kui 4h kaotatud aega ja pea 10 euri eest telefonikõnesid. Uskumatult kallis on kogu andmeside siin, tavaline kõne teise võrku on juba 35 senti minut.
Autole tuli puksiir järgi, kelle juht loomulikult sõnagi inglise keelt ei osanud ja meid viis takso koos kodinatega autorenti, et sealt uus masin võtta. Esimeste tänaval ettejuhtuvate inimestega abiga saime keeleprobleemidest enam-vähem jagu.
Volkswagen Polo käes, ladusime kogu mandi taksost sinna ringi ja asusime teele, kuskil 5 min pärast keerasime otsa ringi ja sõitsime renti tagasi, sest autoraadio ei korjanud mingit signaali üles, antenn oli katuselt puudu :D Meie õnneks kolmandat autot meile ei antud, küll aga keerati ühe teise Polo antenn meie omale külge. Lõpuks tundus, et reis võib alata...

Alustuseks külastasime lihtsalt ühte ilusat randa, mida meile soovitati ja mis ilusti tee peale jäi.

 Edasi liikusime Viana de Castelosse, ehk siis mööda ookeani äärt edasi põhja poole.
Ka päris häid vaateid pakkus see linnake..

 Kuna esimene päev kõige paremini ei sujunud, oligi juba tegelikult õhtu ja aeg ööbimiskohta otsima hakata.
Suvalisel hetkel ütles mulle mingi 7mes meel, et nende mööda minevate kuttide käest võiks soovitust küsida, kus ööbid. Esimese suure üllatusena oskasid nad inglise keelt, teise üllatusena oskasid nad mulle isegi häid kohti soovitada. Kõige tipuks, kolmandana, kuuldes et me oleme eestist, hakkas üks minuga vene keeles suhtlema :D Aga kuna ingliskeelne vestlus läks ladusamalt, palusin selle juurde tagasi pöörduda :D
Ööbimiskoha variantideks olid rand (koos duššiga) või siis paar kämpingu kohta, kus 3 inimese, auto ja telgi eest keskmiselt 15 euri küsiti. Viimase valiku me tegimegi.
Äge koht oli esimene öö, hobuse farm. Pesu ruumid olid ehitatud talli boksidest, neid võis seal 5-6 tk olla.

 See on siis vaade telklast, mäe tipus paistmas meie esimene järgmise päeva vaatamisväärsus.

 Ja nüüd juba vaade mäetipust, vastas suunas.

 Santa Luzia kirik, sees oli teenistus ka ja meie oma ranna riietes ei sobinud kohe mitte sinna :D

Edasi viis tee meid Geres-i rahvusparki, 1,2 liitrine Polo pehmelt öeldes kooles seal mägedes ja kartsime, et see võrr annab ka saba varsti. Pidev esimese ja teise käiguga mäest üles rühkimine..

Autoga seal pargis liigeldes oli efekt kõrvadele sama, mis lennukiga õhku tõustes/maandudes.

Üks vaateplatvormidest, 834m merepinnast. 

 Täiesti vabalt, keset autoteed, liikusid sellised sarvelised näiteks..

Üks paljudest koskedest, kus üks seltskond parasjagu adrenaliini otsis.

 Ilmselt kõige ilusam ja meeldejäävam mälestus sellest pargist, täiesti selge veega ujumiskoht, kus sai loodusliku kose all seljamassaaži nautida. Vesi muidugi soe polnud, aga selle eest õhk oli..

 Teise päeva õhtuks leidsime samuti kämpsi, ikka sama lugu, 15 euri kogu muusika 3 peale. Vähemalt saab pesta ja ennast inimesena tunda, ma pole veel maininud aga jah, ma magasin tegelikult need 2 ööd Polos, polnudki väga hull, eelmine mälestus autos magamisest oli kõvasti hullem (loe: ma ei maganudki :D)
Kolmandal päeval külastasime paari koduteele jäävat linna, praegu avastasin, et kolmandast päevast mul pilte polegi, mul on vist tõesti siiber linnadest :D