Aga tagasi esmaspäeva juurde..Üks Mike prutadest oli mulle fb-s kirjutanud, küsides millal ma kodus olen, et ta saaks siia kingikese sokutada (Mike kohalolek polnud oluline). Juhatasin talle siis teed, mis buss võtta ja kus peatuses maha tulla, ta polnud kunagi omapead siia pidanud tulema. Tütarlaps oli just bussist maha astumas, kui koju sadas sisse sünnipäevalaps ise, aga oh ei, mitte üksida, ühe teise pruudiga. Mike nägu oli lihtsalt priceless, kui ma kutsusin ta korraks teise ruumi ja andsin teada, et Laura on iga hetk uksest sisse astumas :D Aga noh sellise elukogemusega mehel on kohe valed varnast võtta ja 30 seci hiljem nad mõlemad siit välja astusid. Mis mul siis ikka üle jäi, kirjutasin Laurale, et Mike kadus siit sama ootamatult ja kiiresti kui ta siis sattuski :D(vahepeal juba olin jõudnud teda informeerida, et Mike tuli koju ja kogemata veel kirjutasin ka et ta pole üksi. Viimase asja mainimise halvaks mõtteks osutumisest sain õnneks kohe aru ja vingerdasin ennast välja, et see kirjutis läks kogemata valesse chati aknasse)
Ühesõnaga ma sain taas tõdeda, et ma olen ikka ülisitt valetaja ja ise ma sellist topelt (tegelikult topelt +1) elu elada ei viitsiks:D Topelt +1 selle pärast, et tegelikult on tal kuskil siin veel kolmas neiu, venelane ka veel. Päris ägeda kisma saaks kui need 3 kokku kunagi peaksid sattuma, Rumeenia, Holland ja Venemaa
Mõnusalt irooniline on ka see, et mõned päevad enne seda käisime kinos "Kättemaks kõrgetel kontsadel" aka " The other woman" vaatmas, mis räägib samuti kutist, kes 3 naist korraga pidas, aga lõpuks selle eest neilt korraliku kambaka sai :D
Päris nõme oli kodus tõbine olla tegelikult, kõige raskem osa oli vist enda trennist eemal hoidmine, enesetunde poolest polnud suurt vigagi, aga teised siin ajasid hirmu juttu sel teemal..
Kolmapäeva õhtul (okei pigem öösel) pakkisin ennast korralikult sisse ja tuli ikka Nicky Romerole minna, pilet oli ju ammu ostetud. Väga äge oli, selline vabaõhu klubiüritus, muss läks peale ja näppu sai korralikult visatud, rahvast oli meeletult ja ehe konservikarbi tunne tekkis. Vähemalt oli minu pea konservikarbist väljas ja nähtavus hea. Ühel hetkel küsis kõrval seisev täiesti võõras kohalik neiu mult, kas ma võtaksin ta kukile, millegi pärast panin ma esimese reaktsioonina kõrval olevale Marilile käe ümber ja tegin vabanduseks kerge vihje et " i'm not alone you know.." mille peale kõik naerma hakkasid :D Pärast muidugi sattusin oma peas mõttele, et tegelikult ju ikka oleks võinud ka..
Homme lähme tripime Bragasse rongiga, ausalt öeldes on mul kodutöö tegemata, lähen teistega kaasa, aga pidi ilus linn olema. Pühapäeval kirjutan kas ka mina samale järeldusele jõudsin :D



Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar